Klassiruumikoolitus on surnud, elagu e-õpe!

[ad_1]

Täpselt nagu tehnoloogia ja moe- ning ilustandardid, muutuvad ajas ka viisid, kuidas tööd efektiivsemalt korraldada ja erinevaid protsesse läbi viia. 

Üheks parimaks viimase aja näiteks olukorraga kohanemisest ja uute oskuste kiiresti omandamisest on 2020. aasta, mil kogu maailm pidi pea hetkega harjuma täiesti uue reaalsusega, kus füüsilised kohtumised ja kokkusaamised tuli asendada virtuaalsete koosolekute ja kaugtööga.

Kaugtöö oli juba enne pandeemia algust paljude inimeste jaoks igapäevane reaalsus, kuid viiruseoht andis pea kõigile, kel see võimalik oli, ajendi uuendused kiiremini sisse viia. Sellest, et muutus ei olnud tingitud ainult koroonakriisist ja oleks niikuinii toimunud, tuleb vaadata ainult aega, mil maailm jälle avati – üllatus, üllatus, inimesed eelistavadki tööd teha simply sealt, kust see neile kõige mugavam on. 

Personali koolitamine aina enam virtuaalne

Kuigi kriis pani osade arvates pealtnäha “tavalise” elu pausile, siis tegelikult läks elu edasi, lihtsalt teistmoodi. Teistmoodi tuli ja tuleb ka nüüd läheneda personali koolitamisele – midagi, mille osatähtsus 2020. aastal oluliselt tõusis.

Kui varem hõlmasid koolitused tihti poole või terve tööpäeva ulatuses füüsilises ruumis viibimist, siis tänaseks on aru saadud, et ka koolitamiseks on olemas palju efektiivsemaid meetodeid, mis ei hõlma tingimata tundide kaupa kellegi kuulamist. 

Põhimõte, et alati saab paremini, aitab ajaga kaasas käia

Öeldakse, et simply muutuste aeg on parim millegi uue ja innovaatilisega alustamiseks ning simply seda pidid ettevõtted mitte ainult oma töökorralduses, aga ka personalijuhtimises tegema. Varasemast enim tuli hakata tähelepanu pöörama omavahelisele suhtlemisele ja töötajate vaimsele tervisele. Samuti tõi kaugtöö ja varasemast veelgi suurem rõhk tehnoloogia ja interneti kasutamisele välja selged puudujäägid ettevõtete ja inimeste IT-alastes teadmistes ja võimekuses. 

Kaasaegsed ettevõtted olid juba aastate eest lisaks kaugtöö rakendamisele võtnud koolitamises appi tehnoloogia ja pakkusid töötajatele uudseid lahendusi vajalike uute teadmiste omandamiseks. Milleks viia läbi regulaarselt loenguid või koolitusi sama teema kohta, kui selle kõik võib pakendada virtuaalkeskkonda ning teha kättesaadavaks kõigile neile, kes seda vajavad (näiteks uute töötajate sisseelamisprogrammid)? Pea igaüks meist on ju iseseisvaks õppimiseks võimeline ning paljud simply sellist lähenemist eelistavadki – olla ise oma aja peremees ning õppida endale sobiva kiirusega.

Näiteks hakkas Elisa vahetult enne koroonakriisi koolitustele oluliselt rohkem rõhku suunama ning uusi meetodeid välja töötama ja katsetama. Suure ettevõttena värbab Elisa aktiivselt ning mõistagi on töötajate järjepidev arendamine ja välja koolitamine üliolulisel kohal. Kuna kõik teemad ei vaja otseselt silmast silma kohtumist, vaid võimalikult kiiresti vajaliku data omandamist, hakati otsima lahendust, mis simply seda võimaldaks. Sihiks võeti kõikehõlmava virtuaalse koolituskeskkonna loomine, mille abil saab iga töötaja, olgu see äsja tööle tulnud klienditoe spetsialist või kogenud tehnik, vajalikud teadmised võimalikult mugavalt ja lihtsasti endale ise selgeks teha.

Virtuaalse keskkonna väljatöötamiseks võeti appi koolitustarkvara ettevõte Coursy.io ning loodud projekt pälvis tänavu ka MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingu Pare poolt Parima Personaliprojekti 2021 tunnustuse. Kuna möödunud aasta ei olnud simply tavapärane, siis otsustas Elisa võtta lahendus kohe kasutusele üle kogu ettevõtte. 

Mõistagi on sellistel puhkudel olemas threat, et asi ei toimi, kuid ettevõtlus ja riskid on omavahel vanad tuttavad. Riski aitas vähendada ka asjaolu, et Coursy.io pakub lahendusele pidevat kasutajatuge, mistõttu arendatakse koolitusi nii tehnilisest küljest kui ka sisu poolelt pidevalt vastavalt tagasisidele edasi, et kõike võimalikult kaasaegse ja vastuvõetavana hoida.

Koolituste ja personalijuhtimise maastikul laiemalt ringi vaadates saab tõdeda, et simply sellises suunas want valdkonnad ka tulevikus liiguvad. Ent konkreetsest koolitusprogrammist ehk isegi veelgi olulisem on ettevõttesisesene meelestatus ja inimeste vastuvõtlikkus uute asjade proovimisele. Kui õpetada inimene kala püüdma, siis oskab ta kala püüda, kuid kui õpetada talle selgeks, miks inimesed kala on püüdnud ja miks seda täna nii tehakse, siis ehk leiutab ta hoopis uut liiki õnge või püüdmismeetodi? 

Tipptegijad lähtuvadki pidevalt põhimõttest, et alati saab paremini, ning kuigi teatud valdkondades võib (näiteks tehisintellekti abil) vähemalt teatud tööprotsesside osas maksimaalse efektiivsuse saavutamine tõesti võimalik olla, siis mis puudutab inimesi endid ja nende vajadusi, siis vaevalt, et täna koolitusmaailmas isegi jäämäe keskele jõutud on.

[ad_2]